Kuigi alusharidus jääb ka edaspidi vabatahtlikuks, on kohalikel omavalitsustel kohustus tagada lasteaiakoht kõigile 1,5-7-aastaste lastele, kelle vanemad seda soovivad, sh ka keset õppeaastat, kui pere ühest omavalitsusest teise kolib.
Eapiir on seetõttu 1,5 aastat, et siis lõppeb vanemahüvitise maksmine ja vanemad peavad sageli tööle naasma.
“Muudatustega soovime senisest enam arvestada vanemate ja laste vajadustega lasteaia- ja lapsehoiukoha tagamisel ning tagada alushariduse parem kättesaadavus. Selleks täpsustame tingimusi, mis on seotud koha taotlemisega kohalikult omavalitsuselt. Näiteks on lasteaeda vastuvõtmise aluseks vanema taotlus, kuhu on märgitud koha kasutamise soovitud algusaeg ja lasteaed. Kehtestatud on ka kohataotluse menetlemise tähtaeg, mis annab vanemale suurema kindluse ja selguse lasteaiakoha taotlemisel.
Uue seadusega soovib ministeerium tagada laste sujuvama liikumise haridustasemete ja -liikide vahel ning toetada paremini laste arengut. Kuna õppimisvõime vanusega väheneb, on soov toetada arengut võimalikult varasest east. Seda toetab ka OECD uurimus, mille järgi lastel, kes käisid lasteaias vähemalt kolm aastat, olid matemaatikas ja loodusteadustes paremad tulemused võrreldes nendega, kes käisid lasteaias kuni ühe aasta.
Euroopa Liidus on liikmesriikide vahel kokku lepitud siht, et 2030. aastaks peab lasteaias või lastehoius käima vähemalt 96 protsenti 3-7-aastastest lastest (või kuni koolikohustuse tekkimiseni). Kui EL-i keskmine näitaja oli 2020. aasta seisuga 95,5 protsenti, siis Eestis 92,9 protsenti.
“Laiemas plaanis on eesmärgiks süsteemi loomine, mis tagab kvaliteetsed tingimused laste arengu toetamiseks ning sujuvaks üleminekuks lasteaiast kooli. Ka 1,5-3-aastaste laste lapsehoide käsitletakse edaspidi haridusasutustena, kus toetatakse laste üldoskuste arengut alushariduse riikliku õppekava alusel. Seeläbi ühtlustub alushariduse tase ja suureneb lapsehoidude usaldusväärus,” kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Triin Rass.
